Küberjulgeoleku ettevõte Surfshark on koostanud spetsiaalse indeksi, mis mõõdab küberjulgeoleku taset endise Nõukogude Liidu 15 riigis. Kõrgeima koha saavutas Leedu, järgnes Eesti ning kolmandal kohal on Läti ja Ukraina. Kõigil neil riikidel on kõrgem küberjulgeoleku indeks kui Austraalial, Kanadal ja Venemaal ning see on kõrgem ka Euroopa keskmisest, mis näitab selle piirkonna head valmisolekut küberrünnakuid tõrjuda. Indeksi kolme viimast kohta jagavad pärast Nõukogude Liidu lagunemist autoritaarseks jäänud Kõrgõzstan, Tadžikistan ja Türkmenistan.

Eesti on üks Balti riikide ja maailma liidreid

Surfsharki nõukogudejärgse küberjulgeoleku indeksis on Eesti 24,1 punktiga teisel kohal. See on kolmandiku võrra kõrgem Euroopa keskmisest ja edestab selliseid riike nagu Austraalia, Prantsusmaa, Kanada, Ameerika Ühendriigid, Ühendkuningriik, Saksamaa ja Venemaa.

„Hästi arenenud küberturvalisus ei aita mitte ainult tõhusamalt kaitsta rünnakute eest, vaid on üldiselt digitaalse elukvaliteedi üks olulisemaid aspekte. Eesti oli eelmisel aastal Surfsharki digitaalse elukvaliteedi indeksi edetabelis maailmas 19. kohal – kõrgele positsioonile tõstsid riigi suurepärased tulemused just nimelt küberjulgeoleku valdkonnas, kus eelmisel aastal olime maailmas kolmandad," ütleb Šablovskaja.

Surfsharki hinnangul on Eesti kõrgel kohal ka maailma edetabelis – küberjulgeoleku valdkonnas jagab riik Saksamaaga viiendat kohta ning jääb vaid mõne punktiga maha neljandal kohal olevast Tšehhist.

Ukraina on Venemaast tugevam

Nõukogudejärgse bloki riikide tabelis on esikohal Leedu, järgneb Eesti (90,91), kolmandat kohta jagavad Läti ja Ukraina (75,32). Samuti on nende riikide tulemused kõrgemad Euroopa keskmisest ja aktiivselt kübersõjaga tegelevast Venemaast (71,43).

„Oluline on märkida, et küberturvalisuse tase ei ole seotud riigi majandusliku tugevusega, vaid aktiivse tähelepanu ja investeeringutega sellesse valdkonda ning teadlikkusega võimalikest ohtudest. Näiteks Ukraina SKP elaniku kohta on Austraalia omast ligi 16 korda madalam, kuid küberjulgeoleku indeks on 12 protsenti kõrgem,“ räägib A. Šablovskaja.

Küberjulgeoleku sellise tähtsuse Ukrainas aitas saavutada Venemaa küberrünnakute intensiivistumine piirkonnas viimastel aastatel. Strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse hinnangul on Ukrainas alates 2015. aastast enamik riigi vastu tehtud rünnakuid tulnud just Venemaa poolt. Rünnakud valitsusasutuste, sõjaväe ja infrastruktuuri vastu on kõige levinumad ning rünnakute puhul kasutatakse mitmesuguseid tööriistu, alates andmepüügist ja DDoS-i rünnakutest kuni arvutiviirusteni.

Venemaa seisab silmitsi väljakutsetega

Surfsharki hinnangul on endises Nõukogude Liidus, kus on säilinud autoritaarne režiim, küberjulgeoleku olukord palju halvem kui demokraatlikes riikides.

„Indeksi tabelis on viimasel kolmel kohal Kõrgõzstan, Tadžikistan ja kõigi nõukogudejärgse bloki autoritaarsete riikide indeks on 36,2, mis on peaaegu kaks korda madalam kui demokraatlikel (67,53). See näitab, et vabas maailmas hoolitsetakse inimeste turvalisuse ja privaatsuse eest internetis palju hoolikamalt,“ selgitab Šablovskaja.

Venemaa näitab ka selles vallas madalamaid tulemusi. Riigi indeks on 71,43 punkti, mis on Euroopa keskmisest veidi madalam. Küll aga edestab see mõningaid majanduslikult tugevaid riike, nagu Iisrael, Jaapan ja Norra.

„Vaatamata piisavalt kõrgele punktisummale on Venemaa küberkaitse viimasel ajal seisnud silmitsi paljude väljakutsetega. Märtsis, vahetult pärast sissetungi Ukrainasse, suurenes andmelekke rünnakute arv riigis 136 protsenti ning selle aasta esimeses kvartalis oli mõjutatud umbes 3,6 miljonit internetikasutajat üle maailma,” ütleb A. Šablovskaja.

Kõik nõukogudejärgse bloki riigid reastuvad Surfsharki küberjulgeoleku indeksis järgmiselt: Leedu (93,51), Eesti (90,91), Läti (75,32), Ukraina (75,32), Venemaa (71,43), Valgevene (53,25), Gruusia (51,95), Moldova (50,65), Kasahstan (48,05), Aserbaidžaan (37,66), Usbekistan (36,36), Armeenia (35,06), Kõrgõzstan (24,68), Tadžikistan (10,39) ja Türkmenistan (7,79).

Surfsharki kohta

Surfshark on Leedus asutatud ülemaailmne privaatsuslahendustega tegelev ettevõte. 2021. aastal võitis Surfshark „Cybersecurity Excellence“ auhindade jagamisel kuldmedali ja aasta kõige innovaatilisema turvateenuse tiitli. Ettevõtte virtuaalne privaatvõrk Surfshark VPN on maailma kolme suurima hulgas ja üks väheseid, mida sõltumatud turvaeksperdid tunnustavad.

Kontaktinis asmuo
Paulius Udra
Surfsharki kommunikatsiooni projektijuht
[email protected]
+370 645 26125

RU_Исследования в области кибернетической безопасности постсоветских стран Эстония – вторая, Украина опережает Россию